Nii kiire, nii kiire, nii kiire.
Pean kogu elamise korda tegema ja jóulukaunistused üles panema ja fruitcake´i valmis tegema ja piparkoogitaigna valmistama ja naabritele mingi koogi tegema tänutäheks selle eest, et mu diivani aitasid neljandale korrusele tassida, ja... ja.... ja.....
Pealegi pean ma ju töökohta vahetama! Jeeeeeeeeeeeeeeee!!! See tähendab stressi ja magamata öid. Ma olen ju praeguses kohas lebotamise ja mittemillegitegemisega ära harjunud. Milline muutus!

Täna on meil Giza lahkumispidu. Mul kästi viimast soksimagustoitu korrata. Terve hommiku tegin soksivahtu ja mascarponekreemi. Mmmmm! Sellest tuleb mingi ilge pugimisóhtu vist. Viimasest korrast vóib pilte näha Pireti albumis. Viimast pilti ei kommenteeri!!! Keegi jääb vist täna soksimagustoidust ilma!!!
Kodeeritud sónum Kristile (kuna ma pole sind messengeris näinud). Plaan sai alguse..... kóik oli juba paigas ja otsustatud kuni mulle helistati ühest firmast ja kutsuti vestlusele. Nóudeks on see, et 6+6 kuud ranget tööd ja alles siis tehakse pikaajaline leping. Hee, hee. Järgmine nädal vast antakse teada kas saan selle töö vói mitte. See on, off, on, off on nii ära tüüdanud.
Praegusest töökohast läks see teine tüdruk kellega ma koos óppisin uude kohta. Nüüd ma vähemalt ei igavle. Vastupidi. Aeg lendab. Vastik on see, et kontoris on maailma kehvim küte: kuuma óhuga. Nagu rösteris oleks. Silmad on jube kuivad ja riided elektrit täis. Ma saan kogu aeg särtsu igalt poolt, eriti printerist. A mis siin ikka vinguda.
Varsti jóulud!!! Ma tegin päris ise piparkoogitainast! Jumala hea tuli. Saab jóuluks piparkooke kinkida. Ja ka see suur, et sel aastal on jóuluóhtu meie pool. Saan váhemalt ise söögid valida. Jess. Ja järgmine päev ülejääke nosida. Siin on see komme, et 25ndal on pidulik sööming juba uute toitudega. Nagu naistel midagi teha ei oleks kui terve aasta iga jumala päev köögis passida ja vaaritada??? Sick!!!

Lihtsalt nii palju asju on vahepeal juhtunud.