Mööbeldamisest

Vanasti mulle jumalast meeldis oma tuba ringi tósta. Mu tuba oli parajalt suur ja seal sai ikka asju ümber paigutada. Praegu on selles korteris küll köik igavamast igavam. Absoluutselt ei saa fantaasial lennata lasta sest kóik on juba mingi lolli arhitekti (Sellel inimesel puudub täielik mótlemisvóime ja elukogemus. No mina teeks iga kell parema lahenduse kui tema. Alguses ikka mötlesin, et tahaks teada KES see isik on.) poolt paika pandud kus saab voodi panna ja kuhu ei saa, kuhu läheb telekas ja kuhu arvuti. Kuhu riidekapp ja kuhu külmkapp.
Esimesed 3 kuud on Johannes meie toas maganud. Pedro vennalt saime minihälli ja mähkimislaua/vanni. Minihäll on päris suur ja móeldud kuni 6 kuustele titadele. Mähkimislauast tahtsin ruttu vabaneda sest mul on eraldi kummut koos mähkimisosaga ostetud. Niipea kui avastasin et Johannesele meeldib väga plastikämbris end pesta (ooojeeeeeeee I`m so weird mom) otsustasin et nüüd panen selle laua kokku ja saab vaba ruumi.

Lisasin ka illustreeriva foto :)

Samas ei suutnud ma enam vastu panna kiusatusele Johannese päris voodi kokku panna (mmmm mööbli kokku panemine!!!) ja eile siis hakkasingi mööbeldama. Vannilaud välja, voodi arvutitoast välja, kummutile mähkimisosa peale ja vörevoodi kokku. Liigutasin kappi, tugitooli ja kirstu. Kogu selle aja magas Johannes jumala rahulikult. (No ma ei saa aru kuidas ta teab et kui meil on midagi vaja teha siis ta jääb magama lihtsalt. Pireti peol magas ta üle kolme tunni. Esimest korda sellisel kellaajal.)
Pedro pidi arvutitoa voodi oma ema poole tagasi viima. Kuna teda tundes vóib see nädalaid aega vótta ja mul oleks ikka elutoas ka vaja mónikord käia siis tána panin selle voodi magamistuppa meie voodile pikenduseks. Öösiti magab Johannes meiega ja see tähendab vaid seda et mina magan voodi äärel ja tavalistelt mu selg teki alla ei mahugi. Nüüd on meil megavoodi. Sinna peaks küll köik ära mahtuma nii kaua kui voodi Pedro ema poole viime.
Varsti aga peame hakkama mötlema mis elutoas teha sest kui Johannes roomama vói káime hakkab ja kóiki asju káperdama hakkab siis oleks vaja mingit ustega móóblit teleka jaoks. Ja arvuti peaks Johannese toast ära viima elutuppa. Ja kuhu siis söögilaud panna? Kööki ei mahu ju ükski laud. Ja arvutile oleks váiksemat lauda vaja.
Ohh, jube peavalu kui seda kola nii palju on. Köige normaalsem oleks lihtsalt lauaarvuti läpaka vastu vahetada ja asi ants. Äkki teengi selle ettepaneku.

SUPER

Ahhoi sügisvihmad!

Laupäeval pidasime Pireti üllatuspidu ja Ju sünnipäeva. Peo idee pärinesgi Julianalt. Ta üldse oma sünnipäeva ei tähista ja peidab end Novembri esimesel nädalal ónnitlejate eest. Seekord aga kasutasime ta pidu ettekäändena et Piretit üllatada.

Piret nimelt läheb nädala pärast Patagooniasse ellujäämisrealitysse. Ja loomulikult oli meil vaja näidata kui palju me teda toetame ja kui uhked me tema üle oleme. Plaanis oli teha teda toetavad särgid ja igast toredaid mänge.

Särgid said sellise logo:

Mängud olid nagu eksam enne saatesse minekut. Kontrollisime silmi, tasakaalu, täpsust ja kopsumahtu. Magda ülesanne oli käesurumises Piretil vóita lasta. Oh üllatust, Magda vóttis aga asja jumala tósiselt ja vaene Piret pidi peaaegu káeluu murdma. Ónneks läks kóik hästi, Piret läbis kontrolli vapustavate tulemustega. Ma üldse ei kujuta ettegi KUI närvis me oleme järgmisest nádalast alates kui Piret Patagooniasse lendab. Kóige vähem peaks närvitsema Ju, tema seisukorda arvestades (ooooojaaaaaaaaaaaaaaa aga see pole veel ametlik) tuleks tal palju puhata.

Igatahes on me mötted (ja palved kui keegi jumalat usub) Piretiga ja soovime talle kergeid katsumusi ja fantastilisi meeskonnakaaslasi. Ning enne detsembri teist poolt me sind tagasi ei oota :) Un beso grande!!!

Sügisilmad

Hei!

Sügis on kohal. Täna on ilm pilves ja pole veel päikest näinud. Hull depressioon!!! Mitte päris, aga nii imelik uimane on olla. Peaks väljas väikese tiiru tegema aga tibutab. Titt köhul, vihmavari käes ja koer teises käes pluss ostukotid.............. hmm mitte eriti lahe.

Külmkapp hakkab tühjaks saama. Paigutan asju nii, et riiulid tühjaks saaks. Vaatan millal Pedro midagi ütleb. Ta tavaliselt ei pane üldse külmkapi sisu tähele. Ükskord leidsin sealt ta tühja kausi koos lusikaga millest ta Weetabixe oli söönud. Eks hajameelsuselt pani ta selle külmkappi. Veab et päris nöudekappi ei pannud. Viimasel ajal on tema ülesandeks poes käia. Viimati kui mina käisin siis tagasiteel ta helistas mulle, titt taustal karjumas, et küsida milla ma jöuan. Panin gaasi pöhja kohe. Jube närvitsemine ikka. Andsin lapsele süüa aga ta hakkas uuesti nutma. Pedro oli ka náost jumalast imelik. Küsisin siis et mis on juhtunud. No midagi olevat juhtunud aga ta ei tahtnud seda mulle óelda. No, no huvitav küll! Ikka pinnisin ja pinnisin kuni lópuks ta tunnistas et pisike olevat voodist pórandale kukkunud. Et ta tegi midagi ja pani korraks lapse voodi peale aga vist liiga ááre láhedale ja járgmine hetk oligi laps pórandal ja karjus. Juba 15 minutit olevat ta róókinud. Normaalses olekus oleks ma lihtsalt Pedrole kirvega virutanud vói siis ta asjad aknast alla visanud aga mul oli millegipárast hea páev. Loomulikult oli tegu lolli ónnetusega. Pedro oli isegi arstile helistanud sest ta ehmus ikka táiesti. "Kas sa näed et midagi on teisiti lapsega???", küsis. No ma siis tegin julma nalja, et jep, nagu vaataks teise pilguga. Hahahhaaaaaaaaa! Aga tegelt kui Juss peale sóóki nuttis ja Pedro üles tunnistas et ta kukkus láksin temaga peegli juurde et náha kas kuskil on sinikaid ka. Kogu aeg lohutasin teda et "juba láks móóda" ja "emme on siin" ja "ei ole enam valus, eksju" ja "váike ónnetus, eksju". Siis ta jäi ta vait natukeseks ja hakkas siis jumala emotsionaalselt lalisema járjest kiiremini ja kiiremini, ákki nuttis hüsteeriliselt úhe sekundi siis lalises edasi ja siis nuuksus paar korda ja vaatas nii kurva náoga otsa mulle. Arvatavasti ta jutustas mulle omapoolse versiooni ónnetusest.

Ónneks midagi ei juhtunud ja kóik on korras nagu Norras. Arstitádi vaatas küll meid kurja pilguga kui talle sellest rääkisime.

Nonii, selline on siis Johannes peale vanni. Tegu ei ole tema isikliku kollase rätikuga vaid pildistamise tarbeks laenatud valge saunalinaga hahahhaaaaaaaaaaa! Ta on nii nunnu!

Taimne

Ahhoi!!

Eriliselt kiired nádalad on olnud. M apole midagi teha saanud kuna Johannes ei maga üldse ja ma pean tal ikka silma peal hoidma. Pealegi otsustas ta iga kahe tunni tagant sóóma hakata :)
Kui esimese kuu kaalumises käisime siis mainisime arstile, et titt ei taha üldse magada. Kaks nädalat kirjutasime ta uneaegu üles ja eelmine nädal käisime arsti juures (ta ise magas rahulikult turvatoolis kogu aja ja isegi peale läbivaatust magas edasi). Arst oli väga üllatunud. Meie ootasime nagu mingit lahendust oma probleemile. Arstid on ju nii targad. Arst arvas et móned lapsed ongi sellised erksamad ja ei maga nii palju. Löpuks saime ta käest ikka teada et nii vähene magamine vöib talle kahjuks tulla sest une ajal aju teeb oma protsesse jne. Lahendus: piimabakterid, 5 tilka päevas. Arsti arvates tuleb probleem sellest et ta pisike kóhuke pole veel piimaga harjunud (mu megapiimaga :)) ja kóhuvalu segab tal magama jáámist. Järgime páev oli asi veel hullem (päeval magas vaid 2 tundi 3 unekorra peale) läksin apteeki mingit taimeteed ostma. Nonii, roheline aniis pidi aitama. Aga seda olevat parem otse lapsele anda sest emal vóib see piima tootmist segada. Okei, toppisin väiksele peale igat sóóki lusikatäie aniisiteed. Selle peale ta esimesel óhtul jäi kell 21.30 magama juba ja magas nii kaua kuni X-Men lábi sai ja ta voodisse viisin. Mötlesin juba et asi funktsib aga ei. Öösel oli tal vága paha olla ja oksendas kaks korda mu täis :) Peale seda on aniisitee teda oksele ajanud. Eile ei jaksanud enam ta nutmist kannatada.......... ta läheb punaseks nagu peet :( Läksin linna ja loodustoodete poest sain mingi taimetee segu. Kaanisin umbes liitri sisse :) Peaks mainima et kummelist saab ikka kaifi hahahaaaaa!!! Ei tea mis see siis nii hästi möjus aga nii väsimus kadus. Paistab et see tee mójub ka Johannesele, täna ta haigutab kogu aeg ja tahab magada. Öösel näiteks ta sói ja jäi kohe magama nagu nott. Ei pidanudki taga móóda korterit ringi tatsama nagu kuutóbine. Seljal polegi enam nii valus :)
Pregu ta lebotab voodi peal ja ajab tatimulle suust välja. Varsti taas söögiaeg. Ahhaaa, nüüd hakkab vestlust arendama. Hmmmmm, väga huvitav!

Playlist

Hetkel on playlistis üks väga lahe laul mida ma pean sadaviiskümmend korda järjest esitama:

Uni, uni uue kuue ananb
hommikuni sind ta kätel kannab.
Nagu vagus vaikse mere vesi
uni magus tundub nagu mesi.
Suleb uksed, suleb aknad
puud ja póósad kóik on vakka.
Magab maja, tukub tuba
tudub kaja, uinub tuba
tuulgi tukub, kell ei tiksu
ainult ainult süda tuksub.

Juurde käivad ka sellised órnad paremale-vasemale kiigutused, kerge pai seljale ja maailma säravaim naeratus.
Mónikord Johannes joriseb ka midagi vahele, see on nii naljakas.

Miks ma midagi ei kirjuta? No kogu aeg on käed kinni!!! :)
Johannes sai eile 21 päeva vanaks. Tore on see, et móningad riided on talle juba väikseks jäämas aga kurb on samas et lapsed kasvavadki nii kiiresti nagu kóik ráágivad. Sellepárast naudingi praegu seda titeaega täiega.
Laupáeval saime sóbrantsidega kokku üle pika-pika aja. Järgmine aasta ju pulmapaanika ja vaja tüdrukute óhtu korraldada. Häid mótteid on palju :) Pulm ongi suurepärane motivaator et end kiirelt vormi saada. Tegelt hetkel erilist trenni teha ei tohi. Ja kui rinnaga toitmist jätkan ei tohiks dieeti nagu pidada. Ja juba varsti ongi jóulud käes :p Arvatavasti enne jaanuari ei hakka siin spordi-dieedivallas midagi liikuma :)

Móned pildid ka :)

Tere!

Kogu aeg on nii kiire et üldse pole pilte kohugi pannud.
No vaadake ja imestage :)

Countdown . . .

Ahhoi suvitajad!
Ma pole nii kaua kirjutanud sest:
1. Ei viitsi
2. Nii palav on olnud ja ma lihtsalt sulasin
3. San Fermin oli ja pidin iga päev ringi jooksma
4. Arvuti ei tööta normaalselt ja jookseb kokku
5. Mu óde on külas ja reisime temaga ringi
6. Póhiliselt ikka ei viitsi

Ma ei suudaks iial kirjutada mingit rasedusblogi a la oi-kuidas-ma-ei-jóua-ära-oodata-nunnukese-sündi etc. Vabalt jóuan. Kiiret pole kuhugi :) Kóigest kaks nädalat ja neli päeva tähtajani :)
Siiamaani olen ma normaalset elu edasi elanud. Lihtsalt hommikuti töusen kella 6.30 asemel kell 8.30. Tite asjade valmis seadmine on tegelikult päris aeganóudev. Ja kóige hullem oli mu meelest haigla jaoks öösärkide ja hommikumantli otsimine. Augustis on siin päris kuum tavaliselt. Haiglas ei ole konditsioneere. Mingi pika ja paksu kleidiga ma seal nagu higistada ei tahaks. Samas mingi miniöösärgiga kah nagu ei ole ilus seal lebotada. Päevaseks ajaks rebisin mingi kotilaadse pika öösärgi ja ööseks óhukese minika.
Kóige hullem ongi kuumus. Öösel ei saa normaalselt magada ja hommikul on kehv olla. Jalgadest rääkimata! Need on jumala paistes. Nagu pärmitaigen hahahahhaaaa! Kui juhtub vähegi jahedam ilm olema siis on nii mónus. Vói rannas on ka talutavam olla. Isegi ujumas käisin üks kord. Aga siinkandis on palju laineid.
Mida ma kindlalt ei jälgi on rasedate dieet. No lihtsalt ei jaksa päeval sooja toitu teha kogu aeg. Ja óhtul ei taha jällegi palju süüa muidu ei saa üldse magada. Aint puuvilju ja salateid sööks. Ja jäätist :)
Kuna titt kogu aeg mürgeldab köhus siis paistab et ta on happy. Ta on veits allapoole vajunud ja ei topi enam jalgu mu ribidesse. Hakkasime ka talle nime valima. No ma ei saa Pedroga tósiselt rääkida sest talle meeldivad igast imelikud nimed (kurk, tapeet jne). Eile naersime nii palju et mul hakkas jumala valus. Peaks mingid 3 nime lukku panema ja siis haiglas eks näeb mis nägu titel on. Kuigi Jussike on nii armsaks saanud :(

Hei!
Täna käisime Jussikesega taas arsti juures.
Tehti ultraheli :) Ma kunagi ei viitsi ette uurida mis revisiooniga tegu, nii on rohkem üllatusi.
Arstitädil olid kaks praktikanti kaasas. Üks mudis mu kóhtu, et tite positsiooni teada saada. Hehehhee, itsitama ajas.
Siis hakati titte checkima. No mina ei saanud seal küll midagi pihta. Mingid hallid pilved olid ekraanil.
Südame ikka tabab ära ja suurt midagi.
Siis näidati tite nägu ja punnpóski. Ta olevat sama kena kui ta ema :p
Selles pole kahtlust, ta on ikka jube nunnu!
Pildi sain ka ta näost. Esialgu ei saanud midagi aru. Pärast vaatasime töökaaslatega ja saime pihta :)
Jussike on juba kahe kilone póngerjas. Arvatav sünnikaal oleks 3.750!
See on ju pontsik missugune! Huvitav kuidas see küll kätte saadakse hahahahahaaaa!
Vastsündinu riided kästi mul ära unustada. Üritan kóik kingiks saadud kraami ümber vahetada enne kui hilja.
Jumalast ootan juba et töö läbi saaks. Jussike kogu aeg taob mind ja sipleb ringi ja üldse on ebamugav kaua paigal istuda.
Eriti halb on siis kui autoga sóidan ja ta end ribidesse sirutab.
Vot nii on lood. Lähen joon vett.................. kogu aeg on janu jääkülma vee järgi.

Kuna mul on töö juures nii igav siis mótlesin, et peaks midagi blogi kirjutama :)
Täna oli esimene kokkusaamine rasedatega. Juhendajaks mu ämmaemand. Ta pole just kóige lahedam tüüp aga mis sinna ikka parata. Saali mahtusid viisteist madratsit.
Kóigepealt pidime end tutvustama. Just siis kui esimene tibi rääkis saabus Pedro kohale. No mis tore üllatus. Leppisime just kokku et tal pole vaja esimene kord tulla. Et vaatan selle programmi läbi ja siis otsustame millal ta tuleb. Aga nojah, hea et tuli. Seal oli päris palju emotsionaalseid teemasid nii et mul oleks seal páris kurb hakanud. A la " tere, me oleme alaealised vanemad" vói " meie lapsel diagnoositi súdamerike aga me loobusime abordist ja nüüd paistab et asi polegi nii hull kui alguses paistis" vói " ma olen maailma kóige ónnelikum naine kuigi mu óel on Downi sündroom ja ma loobusin looteveeprovist sest ma olen nii kaua seda last oodanud ".
Palju oli tüüpilisi "oh ma ei suuda ára oodata milla ma teda näen" lauseid.
Me siis teatasime et meie küll vótame seda asja jumala rahuga ja et kiiret pole kuhugi. Minu meelest on esimesed kuud nii kiirelt móódunud et polegi aru saanud. Nüüd kui palavaks läks on veits halvem olla. Viimased kaks ööd pole ma maganud ega midagi. Katsetasin vasakul küljel magamist aga süda tagus nii kóvasti et ei saanud und. Järgmine öö magasin paremal pool aga ikka ei tulnud und. Täna oli aega väikese siesta jaoks aga ärkasin jumala higisena. Tööle sóites hakkas autos ka palav. Ónneks ostsime ühe konditsioneeriga auto ja ma hakkan sellega sóitma aga ma pole veel aega saanud proovisóiduks. Ei tahaks ka niisama naksti sóitma hakata enne kui nuppe jms ei tunne.
Mu enda vaene Clio kuumenes üle :( See polnud eriti tore üllatus. Ónneks ei juhtunud minuga midagi.
Nojah, mul on nii palav et ei viitsi midagi teha. Ma olen oma tööülesanded teistele üle andnud ja nüüd olen nagu mingi juhendaja vms. Nädal aega veel.............. nii tahaks juba koju jääda.

Horoskoop 2009

Juhtusin just lugema vahvat Igor Mangi aastahoroskoopi.
Tóesti ei oska selle peale midagi óelda! Mis teie arvate?

VEEVALAJA 21.01.-19.02.J
Just Veevalajat ootab ees kõige suurem muudatuste aasta. 5. jaanuaril liigub Jupiter Veevalaja märki ja kuulutab neile 6- või koguni 12aastase uue elutsükli algust.
Kohe ei peagi midagi juhtuma, midagi erilist ei pruugi ka toimuda, kuid sisemist lootusrikkust tunneb Veevalaja endas küll.
Kuu lõpus alates 26. jaanuarist võib reisikohvri valmis panna, tolmu saabastelt pühkida ja ära lennata.Kogu aasta on head suhted välismaaga.
Nooremad saavad tööle reisibüroosse või lähevad giidikursustele, naised sõidavad külla teisest rahvusest sõbrale. Mehedki lähevad välismaale, tööd tegema. Igatahes suurem osa Veevalajaid tunneb juba aasta esimestel kuudel vajadust minna avaramatele väljadele.
Veebruari teisest poolest alates ja kogu märtsi jooksul tuleks ennast tööalaselt paika panna ja pakutavad ettepanekud vastu võtta. Vastasel juhul tuleb hakata võlgu elama.
Naistel läheb kooselu märtsis keeruliseks armukadeduse pärast. Juhul kui nad tööle ei asu, võivadki jääda rahalisse sõltuvusse oma välismaa mehest.
Aprill on emotsionaalselt ülesköetud, seda põhjustavad uued tutvused, uus keskkond ja hulk uusi mõtteid. 25. aprillist jääb kõik vaiksemaks.
Mai esimesel poolel mõtleb Veevalaja elukohaga seotud küsimustele ja pühendab end pereliikmetele. Noortel naistel on jälle pingeid rohkem, sest maigi toob jätkuvalt uusi meestutvusi. Kuu teine pool on täis romantilisi seiklusi, mis annavad taas partnerile põhjust armukadeduseks.
Juunis on Veevalajal kõrge loomepotentsiaal, tugev elujõud ja organisaatorlikud võimed. On oodata tööalaseid saavutusi, sagenevad reisid ja põnevad kohtumised vastassooga, mis mõjub nagu hapnik leegile. On aasta esimese poole kõige huvitavam kuu!
Juulis tööd jätkub, kuid see muutub rutiinsemaks.
Vabal ajal Veevalaja päevitab, lubab endale elumõnusid ja lõdvestust. Välismaailma suhtes on ta veidi ükskõikne, mistõttu võib kas partnerilt või töökaaslastelt kriitikat kuulda. Üldiselt teda praegu teiste arvamus ei huvita.
Kuu lõpul, ilmselt 26. juulil, sõidab ta ära või alustab uue suhtega. Veevalaja on jäänud kindlaks aasta alguses sündinud mõttele - ei mingeid piire, ainult edasi!
Vanadel inimestel on juulis aktuaalsed kinnisvaraga seotud ja tööalased väljavaated, samuti lastega seotud küsimused.
Need jäävad päevakorda ka augustis. Lapsed vajavad materiaalset abi.Noorte põhihuvi on augustis endiselt partnersuhe. Sünnib konkreetne otsus, kellega lõplikult kokku jääda. Mõnel tuleb seepärast kuu lõpus või septembris vana partneriga kohtusse minna.
September on suuremalt osalt ebameeldivuste kuu, on arveteklaarimist ja varanduse jagamist. Vanemad inimesed tegelevad oma laste kinnisvaraküsimustega. On rahaliste ja varaliste kaotuste oht.
Oktoober on parem, nüüd võib uuendustega jätkata. Vabadus on kätte võidetud!
Novembris tuleb uus töökoht või edutamine vanas kohas. Võimalik on kokkupuude filmi-, muusika- ja müstikamaailmaga.
Detsembris tuleb huvitavaid ettepanekuid osaleda põnevas projektis, mida toetavad rikkad inimesed. Noortel naistel on armastuses jälle uus algus.
Pea käib ringi ja tundub, et kõik on kui unenäos, sest Neptun liigub ikka veel Veevalajas.

Ootan kannatamatult juunit ja novembrit. Üle kóige tegelt detsembrit. Kes need rikkad inimesed küll on? Ja ega maikuugi igav pole. Meestutvused? No äkki on siinkandis selliseid perverte kes lapseootel naistele ligi tikuvad.