Hei!
Sügis on kohal. Täna on ilm pilves ja pole veel päikest näinud. Hull depressioon!!! Mitte päris, aga nii imelik uimane on olla. Peaks väljas väikese tiiru tegema aga tibutab. Titt köhul, vihmavari käes ja koer teises käes pluss ostukotid.............. hmm mitte eriti lahe.
Külmkapp hakkab tühjaks saama. Paigutan asju nii, et riiulid tühjaks saaks. Vaatan millal Pedro midagi ütleb. Ta tavaliselt ei pane üldse külmkapi sisu tähele. Ükskord leidsin sealt ta tühja kausi koos lusikaga millest ta Weetabixe oli söönud. Eks hajameelsuselt pani ta selle külmkappi. Veab et päris nöudekappi ei pannud. Viimasel ajal on tema ülesandeks poes käia. Viimati kui mina käisin siis tagasiteel ta helistas mulle, titt taustal karjumas, et küsida milla ma jöuan. Panin gaasi pöhja kohe. Jube närvitsemine ikka. Andsin lapsele süüa aga ta hakkas uuesti nutma. Pedro oli ka náost jumalast imelik. Küsisin siis et mis on juhtunud. No midagi olevat juhtunud aga ta ei tahtnud seda mulle óelda. No, no huvitav küll! Ikka pinnisin ja pinnisin kuni lópuks ta tunnistas et pisike olevat voodist pórandale kukkunud. Et ta tegi midagi ja pani korraks lapse voodi peale aga vist liiga ááre láhedale ja járgmine hetk oligi laps pórandal ja karjus. Juba 15 minutit olevat ta róókinud. Normaalses olekus oleks ma lihtsalt Pedrole kirvega virutanud vói siis ta asjad aknast alla visanud aga mul oli millegipárast hea páev. Loomulikult oli tegu lolli ónnetusega. Pedro oli isegi arstile helistanud sest ta ehmus ikka táiesti. "Kas sa näed et midagi on teisiti lapsega???", küsis. No ma siis tegin julma nalja, et jep, nagu vaataks teise pilguga. Hahahhaaaaaaaaa! Aga tegelt kui Juss peale sóóki nuttis ja Pedro üles tunnistas et ta kukkus láksin temaga peegli juurde et náha kas kuskil on sinikaid ka. Kogu aeg lohutasin teda et "juba láks móóda" ja "emme on siin" ja "ei ole enam valus, eksju" ja "váike ónnetus, eksju". Siis ta jäi ta vait natukeseks ja hakkas siis jumala emotsionaalselt lalisema járjest kiiremini ja kiiremini, ákki nuttis hüsteeriliselt úhe sekundi siis lalises edasi ja siis nuuksus paar korda ja vaatas nii kurva náoga otsa mulle. Arvatavasti ta jutustas mulle omapoolse versiooni ónnetusest.
Ónneks midagi ei juhtunud ja kóik on korras nagu Norras. Arstitádi vaatas küll meid kurja pilguga kui talle sellest rääkisime.
Nonii, selline on siis Johannes peale vanni. Tegu ei ole tema isikliku kollase rätikuga vaid pildistamise tarbeks laenatud valge saunalinaga hahahhaaaaaaaaaaa! Ta on nii nunnu!
