November 05, 2009

Mööbeldamisest

Vanasti mulle jumalast meeldis oma tuba ringi tósta. Mu tuba oli parajalt suur ja seal sai ikka asju ümber paigutada. Praegu on selles korteris küll köik igavamast igavam. Absoluutselt ei saa fantaasial lennata lasta sest kóik on juba mingi lolli arhitekti (Sellel inimesel puudub täielik mótlemisvóime ja elukogemus. No mina teeks iga kell parema lahenduse kui tema. Alguses ikka mötlesin, et tahaks teada KES see isik on.) poolt paika pandud kus saab voodi panna ja kuhu ei saa, kuhu läheb telekas ja kuhu arvuti. Kuhu riidekapp ja kuhu külmkapp.
Esimesed 3 kuud on Johannes meie toas maganud. Pedro vennalt saime minihälli ja mähkimislaua/vanni. Minihäll on päris suur ja móeldud kuni 6 kuustele titadele. Mähkimislauast tahtsin ruttu vabaneda sest mul on eraldi kummut koos mähkimisosaga ostetud. Niipea kui avastasin et Johannesele meeldib väga plastikämbris end pesta (ooojeeeeeeee I`m so weird mom) otsustasin et nüüd panen selle laua kokku ja saab vaba ruumi.


Lisasin ka illustreeriva foto :)
Samas ei suutnud ma enam vastu panna kiusatusele Johannese päris voodi kokku panna (mmmm mööbli kokku panemine!!!) ja eile siis hakkasingi mööbeldama. Vannilaud välja, voodi arvutitoast välja, kummutile mähkimisosa peale ja vörevoodi kokku. Liigutasin kappi, tugitooli ja kirstu. Kogu selle aja magas Johannes jumala rahulikult. (No ma ei saa aru kuidas ta teab et kui meil on midagi vaja teha siis ta jääb magama lihtsalt. Pireti peol magas ta üle kolme tunni. Esimest korda sellisel kellaajal.)
Pedro pidi arvutitoa voodi oma ema poole tagasi viima. Kuna teda tundes vóib see nädalaid aega vótta ja mul oleks ikka elutoas ka vaja mónikord käia siis tána panin selle voodi magamistuppa meie voodile pikenduseks. Öösiti magab Johannes meiega ja see tähendab vaid seda et mina magan voodi äärel ja tavalistelt mu selg teki alla ei mahugi. Nüüd on meil megavoodi. Sinna peaks küll köik ära mahtuma nii kaua kui voodi Pedro ema poole viime.
Varsti aga peame hakkama mötlema mis elutoas teha sest kui Johannes roomama vói káime hakkab ja kóiki asju káperdama hakkab siis oleks vaja mingit ustega móóblit teleka jaoks. Ja arvuti peaks Johannese toast ära viima elutuppa. Ja kuhu siis söögilaud panna? Kööki ei mahu ju ükski laud. Ja arvutile oleks váiksemat lauda vaja.
Ohh, jube peavalu kui seda kola nii palju on. Köige normaalsem oleks lihtsalt lauaarvuti läpaka vastu vahetada ja asi ants. Äkki teengi selle ettepaneku.

SUPER

Ahhoi sügisvihmad!

Laupäeval pidasime Pireti üllatuspidu ja Ju sünnipäeva. Peo idee pärinesgi Julianalt. Ta üldse oma sünnipäeva ei tähista ja peidab end Novembri esimesel nädalal ónnitlejate eest. Seekord aga kasutasime ta pidu ettekäändena et Piretit üllatada.

Piret nimelt läheb nädala pärast Patagooniasse ellujäämisrealitysse. Ja loomulikult oli meil vaja näidata kui palju me teda toetame ja kui uhked me tema üle oleme. Plaanis oli teha teda toetavad särgid ja igast toredaid mänge.

Särgid said sellise logo:

Mängud olid nagu eksam enne saatesse minekut. Kontrollisime silmi, tasakaalu, täpsust ja kopsumahtu. Magda ülesanne oli käesurumises Piretil vóita lasta. Oh üllatust, Magda vóttis aga asja jumala tósiselt ja vaene Piret pidi peaaegu káeluu murdma. Ónneks läks kóik hästi, Piret läbis kontrolli vapustavate tulemustega. Ma üldse ei kujuta ettegi KUI närvis me oleme järgmisest nádalast alates kui Piret Patagooniasse lendab. Kóige vähem peaks närvitsema Ju, tema seisukorda arvestades (ooooojaaaaaaaaaaaaaaa aga see pole veel ametlik) tuleks tal palju puhata.
Igatahes on me mötted (ja palved kui keegi jumalat usub) Piretiga ja soovime talle kergeid katsumusi ja fantastilisi meeskonnakaaslasi. Ning enne detsembri teist poolt me sind tagasi ei oota :) Un beso grande!!!