Ei saa mitte vaiki olla! Löpuks ometi ónnestus mul osa vótta ehtsast ramadani hommikusöögist! Hommikusöök algas óhtul kell 19.15. Sóbrants oli valmistanud hunniku toitu. Näiteks avokaado-banaani piimakokteili, ehtsa hariri supi, küpsetisi ja datleid, nuudleid ja keedumune köömnetega. Kóik oli vürtsine ja maitsev. Lahe oli ka see, et esimest korda mu elus sóin ma kogu seltskonnaga ühest kausist. Ehk need nuudlid olid keset lauda suure kausi sees ja sealt igaüks vóttis (parema käega) teise pihku ja siis pugis neid. Pärast soolaseid toite toodi kohvi ja otse Marokost saadetud küpsetisi. Need olid jumalikud! Mandlid, pähklid, mesi, kaneel, jne. Kui mu sóbrantsi ema viisa saab ja siia lópuks tuleb, siis veedan kóik oma vabad hetked tema pool toidutegemist óppides. Juba panin oma nime kirja. :)
Teine óhtu nael oli üks pisike ühekuune póngerjas. Maailma ilusaim plika. Tehtud puhtast maasikavahust, ei millestki muust. Kuna ta on veel nii väike, ei saanud temaga vága palju suhelda. Ta sói ja magas, sói ja magas. Aga kui ta üleval oli siis ta ainult naeratas. See on jube huvitav, sest ma nägin teda esimest korda kui ta oli vaid paar tundi vana ja juba siis ta naeratas! Kogu óhtu käis vaid "ja millal teie??" jutt. Millal, millal millal................??? No kes seda teab. Mina küll mitte. :)
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment