Eile külastasime esimest linnaosas avatud baari. Peale aastast ootamist (ja kuivamist) on lópuks olemas koht kus saab vajadusel ólut kaanida. Erilist vaimustust tekitasid kaks suurt plasmatelerit (mu enda telekas on ju katki). Kui on vaja jalkat vaadata siis on nüüd koht olemas. Baarimees oli väga lahe oma vuntside ja vestiga. Ólle kórvale anti ka väike snack- tomatiga määritud sai väikse singilóiguga. Ei mingit koonerdamist.
Homme siis randa. Küsimus on muidugi millise autoga. Meie oma on remondis. Pedro sóbra oma, mida me praegu kasutame, ei saa vótta. Autoremontija pakub ühte igivana Passatit. MUL ON SUVA! Peaasi, et saan randa ja et kuskil magada on. Söögiks teen kaasa hunniku pannkooke. See on väike üllatus Pedrole :) Teen näo, nagu oleks toit otsas ja siis toon lagedale pannkoogid.
Kahtlustan, et ka tema organiseerib midagi. Hommikul küsis ta mu ID numbrit.