MANÁ

Eelmine nädal käisin Maná kontserdil. Ma pole kunagi eriline fänn olnud aga paari laulu oskan tänu sellele, et mu esimene hispaania keele ópetaja siin oli Mehhikosse emigreerunud hispaanlaste laps ja ta kasutas tundides hästi palju Maná laule. (Ja raadios viimasel ajal muud ei lastagi kui Maná´d)
2 sóbrantsiga saime juba kell 20 linnas kokku. Kell 21 pidid väravad avatama. Tahtsime saada head kohta sest óhtul lubati padukat. 15.000 inimest tekitasid sellise suure-suure järjekorra mis lookles paar ringi ümber härjavóitlusareeni. Uksed avati hoopis kell 22 ja kontsert pidi algame kell 22:30. Ónneks saime normaalsed kuivad kohad ja ei pidanud oma moodsaid hiina poest ostetud roosasid keepe kasutama :)
Kontsert oli fantastiline! Ma oskasin isegi rohkem kaasa laulda kui olin arvanud. 2 tundi móódusid kiiresti. Kahjuks. Me kóik armusime trummarisse :) Vahepalana tegi ta pisut soolot (mis oli maailma parim!!!), 20 aastat kogemust ikkagi.
Pärast kontserti käisime paaris baaris (heheheeh) aga kuna olime väsinud läksime juba kell 2 koju.
Järgmine kord lähen kindlalt uuesti neid vaatama!!!!! Koos Pedroga, et romantilisi hetki kogeda ja kallistada kurbade laulude ajal, nuuks nuuks.