Pühapäeval vastasin 5' le tööpakkumisele. Esmaspäeval heliststi kahest agentuurist. Teisipäeval oli kaks töövestlust. Jumala lahedad tööd! Ainut mina, Pedro ja Kristi teame ühte saladust ja selle teostamiseks on mul vaja vähemalt 6 kuulist töölepingut. DAMMMMIT!
Eile teatati, et mu palka tóstetakse mingi lepingu tóttu. Hurraa! Homme juuksuri neid extra 50€ laiaks lööma!
Täna tegin kaks punupatsi pikkade juuste mälestuseks.
Tegelt ei lóiganud ma oma juukseid veebruarist saati selle pärast, et äkki on neid kellelgi vaja. Ühe mu tuttava emal on vähk ja ta kaotas kiiritusega juuksed. Oleks talle hea meelega parukaks oma juuksed andnud. A ta juba ostis paruka. Homme siis loodetavasti üle pika aja juuksurisse!
September 28, 2007
vol III
Uksest sisenedes oli vasakut kätt garderoob ja paremat kätt mingi lauake mille taga istus mingi tädike ja rääkis mingi telefoniga. Tema ees oli nimekiri kellaaegadega. Ootasin siis kannatlikut selle tähtsa kóne lóppu. "Kristi ja Villu?", suutsin pobiseda. "Teine korrus", kostis tädike.
Jooksime trepis ülesse. "Kas Kristi ja villu külalised?", küsis meilt üks heledapäine ja prillidega poiss. "Ootame siis natuke kui móned hilinejad veel kohale tulevad ja siis läheme kóik koos sisse". Hmmm, mis lahe sóber mótlesin ma. "Lülitame telefonid välja!". Jep, papsi antud mobla sai välja lülitatud. Sisenesime. K&V olid just lauani jóudnud ja pulmamees hakkas kónet pidama.
Jooksime trepis ülesse. "Kas Kristi ja villu külalised?", küsis meilt üks heledapäine ja prillidega poiss. "Ootame siis natuke kui móned hilinejad veel kohale tulevad ja siis läheme kóik koos sisse". Hmmm, mis lahe sóber mótlesin ma. "Lülitame telefonid välja!". Jep, papsi antud mobla sai välja lülitatud. Sisenesime. K&V olid just lauani jóudnud ja pulmamees hakkas kónet pidama.
vol II
London. Magamiskoha otsimine. Leidsime lópuks mingi seinaäärse koha. Pedro vana magamiskott sai lahti tehtud ja ma kobisin seina äärde kiirelt. Pea alla oli vótta sellised asjad: tühi plastpudel, 1 kg kikerherneid, 1 kg läätsi, mitte kui midagi. Pudel sai kiirelt nimekirjast maha tómmatud seoses asaoluga, et ta tegi nii róvedat häält. Kaks telliskivi; läätsed ja herned olid siis patjadeks. Uinusin mingi 24 paiku. Esimene äratus oli kell 1, teine kell 2 ja kolmas kell3 ja neljas kell 4. Siis kobisin üles, käisin WC' s ja vaatasin check-in' i tablood. 1 tund check-in' nini. Koomasin selle aja maha ja saimegi kohvri ära antud. Turvakontroll. Sel kellaajal polnud ónneks erilist saba. Pedro kobis veel magama samal ajal kui ma esimesi avatud poode külastasin. Anti teada lennuki värava number ja sóitsime rongikesega väravasse. Kaks sekundit magamist pinkidel.
Lennukis ei saanud üldse magada kuna óhk oli nii kuiv, et hingata ei saanud normaalselt. Kogu lennu ajal uimerdasime niisama. Lópuks jóudsime Tallinna.
Lennujaamas ootasime kohvrit jumala palju aega. Alati sama jama!
Raplasse sóites saime teada, et mingi eriti fantastiline teeremont on käimas. See lói meie sekundipealt kirja pandud plaani sassi (ideaalne saabumisaeg ónnepaleesse 16:15). Raplas sóime frikadellisuppi ja pugisime musta leiba ja óunakooki jäätisega. Siis kiire siesta. Siesta jäi närvitsemise pärast ära tegelt. Hoopis kiire duss.
Kui pónev on, kui kóik shampoonid vannitoas on vaid värvitud juustele. Just siis, kui vaja on kohevust, läiget ja pehmust? Dussi surve oli ka maailma parim. Lausa tilkus tilk haaval mu juustele! Rebisin suurest paanikast segisti otsast ja kasutasin vana, klassikalist voolikumeetodit. Ideaalsel väljasóiduajal hakkasin end riidesse panema. Eelviimasel väljasóidu ajal end meikima ja juukseid sättima (kuradi shampoon!) ja kóige-kóige viimasemal ajal kohvi keetma.
Teel Tallinna olin koomas. Ma ei teadnud kas jóuame vói ei. Jóudsime ónnepalee ette kell 16:30. "Ega see mingi Hispaania ei ole, et asjad pool tundi hiljem pihta hakkavad!!!!", karjusin Pedrole kui ta julges arvata, et ilma meieta nad ju ometi pihta ei hakka.
Jooksime sissekäigu poole. Seal oli rahvast, tundmatud näod. Korraga läks uks lahti ja mingi eriti lustlik pruutpaar tormas välja. Kóik hakkasid kiljuma. "Kindlalt on siin üks sissepääs ja teine, maja esine on väljapääs", arvasin ma ja tormasime maja taha asja uurima. Just siis hakkas padukat kallama. Varjusin räästa alla ja kujutasin ette, et kogu Eestisse sóit on olnud asjatu. Pulma ei jóudnudki, ja ma ei andesta seda lolli hilinemis endale mitte kunagi. Ónneks oli seal Pedro, kes oli nii vapper. "Ma lähen sisse!!!", hüüdis ta ja tormas sissekäigu poole.
Lennukis ei saanud üldse magada kuna óhk oli nii kuiv, et hingata ei saanud normaalselt. Kogu lennu ajal uimerdasime niisama. Lópuks jóudsime Tallinna.
Lennujaamas ootasime kohvrit jumala palju aega. Alati sama jama!
Raplasse sóites saime teada, et mingi eriti fantastiline teeremont on käimas. See lói meie sekundipealt kirja pandud plaani sassi (ideaalne saabumisaeg ónnepaleesse 16:15). Raplas sóime frikadellisuppi ja pugisime musta leiba ja óunakooki jäätisega. Siis kiire siesta. Siesta jäi närvitsemise pärast ära tegelt. Hoopis kiire duss.
Kui pónev on, kui kóik shampoonid vannitoas on vaid värvitud juustele. Just siis, kui vaja on kohevust, läiget ja pehmust? Dussi surve oli ka maailma parim. Lausa tilkus tilk haaval mu juustele! Rebisin suurest paanikast segisti otsast ja kasutasin vana, klassikalist voolikumeetodit. Ideaalsel väljasóiduajal hakkasin end riidesse panema. Eelviimasel väljasóidu ajal end meikima ja juukseid sättima (kuradi shampoon!) ja kóige-kóige viimasemal ajal kohvi keetma.
Teel Tallinna olin koomas. Ma ei teadnud kas jóuame vói ei. Jóudsime ónnepalee ette kell 16:30. "Ega see mingi Hispaania ei ole, et asjad pool tundi hiljem pihta hakkavad!!!!", karjusin Pedrole kui ta julges arvata, et ilma meieta nad ju ometi pihta ei hakka.
Jooksime sissekäigu poole. Seal oli rahvast, tundmatud näod. Korraga läks uks lahti ja mingi eriti lustlik pruutpaar tormas välja. Kóik hakkasid kiljuma. "Kindlalt on siin üks sissepääs ja teine, maja esine on väljapääs", arvasin ma ja tormasime maja taha asja uurima. Just siis hakkas padukat kallama. Varjusin räästa alla ja kujutasin ette, et kogu Eestisse sóit on olnud asjatu. Pulma ei jóudnudki, ja ma ei andesta seda lolli hilinemis endale mitte kunagi. Ónneks oli seal Pedro, kes oli nii vapper. "Ma lähen sisse!!!", hüüdis ta ja tormas sissekäigu poole.
2 nädalat
tagasi olin ma Londonis Stanstedi lennujaamas. Väsinud, näljane ja närvis. Ma olin juba palderjanitablette vótnud esmaspäeval kuna mai saanud üldse paigal olla. Ega magada. Teisipäeval vótsin pool unerohtu. Siis läks närvitsemine üle. Saabus kooma. Ma ei tea kuidas ma asjad pakitud sain (Pedrole peab tavaliselt miljon korda seletama mis riided kuhu kohvrisse said ja miks just need riided ja mitte teised ja miks just need jalanóud ja miks just see parfüüm). Reedel olin tööl 8-16´ni. Just sel päeval oli vaja 9 euroalust kaupa saajate järgi organiseerida, etiketiseerida ja sihtkohtade järgi jaotada. Jippi! 5 inimest jäime kotorisse määramatuks ajaks. Kell 16 ja10 lidusin kontorist. Sóime kodus midagi ja nagu alati uimerdasime. Bilbaos pidime olema mingi 19:30 ajal. Väljasóit oli kell18. Kodust 500 m kaugusel peatas meid politsei. Autokindlustuse kontrolli kampaania. Hambaharjad jäid maha horror! Kiire sónum emale; "Palun osta 2 hambaharja!". Panime leekima lennujaama suunas. Tegelt mitte lennujaaama, kuna olime otsustanud auto lennujaama parkla asemel (75€ parkla maks) Kóige lähema hotelli juurde parkida (free, free, free!!)
Hotelli juurest vótsime takso lennujaama. Kommentaarile:" jumala hea, et see tasuta parkla siin lähedal on", saime vastuseks, et "Jah, aga kuivórd turvaline ta just on. Just hiljuti lóhuti lausa ühel taksol aken ja varastati GPS". Nojah, arvasime, et üritame järgmistel päevadel auto peale mitte móelda.
Lennujaamas check-in, taaskord saadeti mind infolauda, et :" Teie passi vaadata", ja saigi lennuki peale mindud. Üritasime esimesel lennul tukastad aga ei sellest midagi välja tulnud.
Hotelli juurest vótsime takso lennujaama. Kommentaarile:" jumala hea, et see tasuta parkla siin lähedal on", saime vastuseks, et "Jah, aga kuivórd turvaline ta just on. Just hiljuti lóhuti lausa ühel taksol aken ja varastati GPS". Nojah, arvasime, et üritame järgmistel päevadel auto peale mitte móelda.
Lennujaamas check-in, taaskord saadeti mind infolauda, et :" Teie passi vaadata", ja saigi lennuki peale mindud. Üritasime esimesel lennul tukastad aga ei sellest midagi välja tulnud.
Kallis óde
Niisiis, lópuks annan teada mis kraami ma siia kaasa vedasin. Omastasin 2 paari musti pükse. Jippii, sest mul oli neid vaid kaks paari ja kontoris kogu aeg samade pükstega käia on veits imelik. Pealegi ühed olid väga óhukesed ja teised paksud. Nüüd pole enam muret riiete pärast! Samuti rebisin sult need suusapüksid :p Asi oli selles, et üks sóbrants palus mul talle osta kasutatud suusapüksid kuna ta mehe óde kinkis talle suuusajope ja uued püksid on ikkagi jube kallid. Vói olid need sul kelgutamispüksid vä??? HAAAAAAAAAA!!! Ahjaa, ja Rapla kaltsukates polnud veel talvekaup tulnud nii et ma lausa olin sunnitud sinu omad ära ajama. Koos nende ómblusnóeltega. Neid tagasi ei saa. Veel sai minu omaks su Nivea kreem. Mul on see Lumene oma just-just otsa saamas ja mai saanud ju riskida kuiva näonahaga!
Äärepealt oleks ka su musta suurte nóópidega T-särgi ära virutanud aga ma ei julenud.
Sinu pankrotis óde...
Äärepealt oleks ka su musta suurte nóópidega T-särgi ära virutanud aga ma ei julenud.
Sinu pankrotis óde...
September 10, 2007
Hopsti!
Mai suuda seda uskuda, aga juba sel nädalal sóidan Eesti! Waaaaaaaaaaaaaaaaaaaaa!! Täna käisime peale tööd poes ja ostsime natuke kraami (peamiselt soksi) aga poolo asju polnud enam müügil mida tegelikult oleks tahtnud kaasa viia. A pole hullu. Leppisime kokku, et hiljemalt homseks peavad kóik asjad ostetud, selga proovitud ja valmis pandud olema. Mai taha viimasel minutil zombina mööda poode kolada! Nagu eelmine reede! Täna mu töökaaslane ütles, et üks ta tuttav kes töötab ühes kaubsis nägi mind jakke proovimas. Jep, läksin peale tööd poodidesse. Plätud jalas, raamat kaenlas ja kapsun ka ólal rippumas. Proovi siis midagi selga! Pidin kogu kraami kogu aeg kuhugi nurka maha viskama. Ja siis kui peeglit oli vaja otsida buffff........... róve! Kell 22 olin zombi-wombi. Ostsin liitri mahla ja vantsisin üle póllu kodupoole. Mónus soe óhtu oli...............
Laupäeval aga vótsin härjal sarvist. Kuigi hommikul kell 8:30 ärgates arvasin millegipärast et kell on juba 10:30! Nojah. Leekisin kaubandusasutuste suunas. Otsisin jakki aga ostsin hoopis püksid ja kampsuni. Siis checkisin kingitust ühele titele. Siis ostsin kraami sünnipäevatordi jaoks. Siis lópuks ostsin jaki ära. Óhtul saime tibidega kokku ja ega mis muud kui poodidesse tuulama. Leidsin siis ka ehted kleidi juurde. Nii et riietusega on asi ühel pool.
Pühapäeval käisime sóbrantsidega meie kóige pisema sóbrantsi sünnal. Ta sai juba üheseks. Ma tegin tordi mis tuli veeeega imelik välja. Asi sai alguse sellest, et biskviit ei tahtnud vormist välja tulla. Ümara vormi laenasin teisele sóbrantsile ja ta pole seda veel tagastanud. Niisiis avastasin, et kandilise koogi jaoks pole mul ju kandikut. Improviseerisin pisut. Siis hakkasin biskviiti kihtideks lóikama ja ta läks jumala katki. Damn, ma olin paanikas. Mätsisin maasikamoosi igale poole. Siis panin kreemi kah vahele ja katsin ta kreemiga kokku. Pealt kaunistasin kummikarudega. Jumala lahe tort tuli. Üllatus oli see, et sünnale tuli umbes sada inimest! No mitte päris sada aga üle kümne oli meid küll. Eestlasi 1, hispaanlasi 1, brasiillasi 2, marokolasi............... kóik ülejäänud! Pugisime igast head ja paremat ning lópuks ometi sain ma rohus ennast tordist täis pugida (teine tort toodi veel jippiii!). Muidu muudel sünnadel antakse mingi niru viiluke ja kui juurde vótat siis oled kohe mingi ógard. (Ei ole midagi hullemat kui olla ühes lauas dieedipidajatega!!!)
Ma mängisin kahe tüdrukuga óhupallidega............. jumala lahe! Nad olid lópp rahul. (Ja neil olid mingid jube lahedad araabia riided seljas mis olid nii ilusad!) Nende vanemad olid kah rahul, et lópuks neist rahu said ehehheheeee. Araabia muss oli loomulikult póhjas ja siiamaani mul kummitab.
Lähen puhkama. Homme ju tööpäev. Ahjaa, mul pikendatakse lepingut aasta lópuni. Vähemalt peatus tööotsimispaanika :)
Kallid!!!!
Mai suuda seda uskuda, aga juba sel nädalal sóidan Eesti! Waaaaaaaaaaaaaaaaaaaaa!! Täna käisime peale tööd poes ja ostsime natuke kraami (peamiselt soksi) aga poolo asju polnud enam müügil mida tegelikult oleks tahtnud kaasa viia. A pole hullu. Leppisime kokku, et hiljemalt homseks peavad kóik asjad ostetud, selga proovitud ja valmis pandud olema. Mai taha viimasel minutil zombina mööda poode kolada! Nagu eelmine reede! Täna mu töökaaslane ütles, et üks ta tuttav kes töötab ühes kaubsis nägi mind jakke proovimas. Jep, läksin peale tööd poodidesse. Plätud jalas, raamat kaenlas ja kapsun ka ólal rippumas. Proovi siis midagi selga! Pidin kogu kraami kogu aeg kuhugi nurka maha viskama. Ja siis kui peeglit oli vaja otsida buffff........... róve! Kell 22 olin zombi-wombi. Ostsin liitri mahla ja vantsisin üle póllu kodupoole. Mónus soe óhtu oli...............
Laupäeval aga vótsin härjal sarvist. Kuigi hommikul kell 8:30 ärgates arvasin millegipärast et kell on juba 10:30! Nojah. Leekisin kaubandusasutuste suunas. Otsisin jakki aga ostsin hoopis püksid ja kampsuni. Siis checkisin kingitust ühele titele. Siis ostsin kraami sünnipäevatordi jaoks. Siis lópuks ostsin jaki ära. Óhtul saime tibidega kokku ja ega mis muud kui poodidesse tuulama. Leidsin siis ka ehted kleidi juurde. Nii et riietusega on asi ühel pool.
Pühapäeval käisime sóbrantsidega meie kóige pisema sóbrantsi sünnal. Ta sai juba üheseks. Ma tegin tordi mis tuli veeeega imelik välja. Asi sai alguse sellest, et biskviit ei tahtnud vormist välja tulla. Ümara vormi laenasin teisele sóbrantsile ja ta pole seda veel tagastanud. Niisiis avastasin, et kandilise koogi jaoks pole mul ju kandikut. Improviseerisin pisut. Siis hakkasin biskviiti kihtideks lóikama ja ta läks jumala katki. Damn, ma olin paanikas. Mätsisin maasikamoosi igale poole. Siis panin kreemi kah vahele ja katsin ta kreemiga kokku. Pealt kaunistasin kummikarudega. Jumala lahe tort tuli. Üllatus oli see, et sünnale tuli umbes sada inimest! No mitte päris sada aga üle kümne oli meid küll. Eestlasi 1, hispaanlasi 1, brasiillasi 2, marokolasi............... kóik ülejäänud! Pugisime igast head ja paremat ning lópuks ometi sain ma rohus ennast tordist täis pugida (teine tort toodi veel jippiii!). Muidu muudel sünnadel antakse mingi niru viiluke ja kui juurde vótat siis oled kohe mingi ógard. (Ei ole midagi hullemat kui olla ühes lauas dieedipidajatega!!!)
Ma mängisin kahe tüdrukuga óhupallidega............. jumala lahe! Nad olid lópp rahul. (Ja neil olid mingid jube lahedad araabia riided seljas mis olid nii ilusad!) Nende vanemad olid kah rahul, et lópuks neist rahu said ehehheheeee. Araabia muss oli loomulikult póhjas ja siiamaani mul kummitab.
Lähen puhkama. Homme ju tööpäev. Ahjaa, mul pikendatakse lepingut aasta lópuni. Vähemalt peatus tööotsimispaanika :)
Kallid!!!!
Subscribe to:
Comments (Atom)