tagasi olin ma Londonis Stanstedi lennujaamas. Väsinud, näljane ja närvis. Ma olin juba palderjanitablette vótnud esmaspäeval kuna mai saanud üldse paigal olla. Ega magada. Teisipäeval vótsin pool unerohtu. Siis läks närvitsemine üle. Saabus kooma. Ma ei tea kuidas ma asjad pakitud sain (Pedrole peab tavaliselt miljon korda seletama mis riided kuhu kohvrisse said ja miks just need riided ja mitte teised ja miks just need jalanóud ja miks just see parfüüm). Reedel olin tööl 8-16´ni. Just sel päeval oli vaja 9 euroalust kaupa saajate järgi organiseerida, etiketiseerida ja sihtkohtade järgi jaotada. Jippi! 5 inimest jäime kotorisse määramatuks ajaks. Kell 16 ja10 lidusin kontorist. Sóime kodus midagi ja nagu alati uimerdasime. Bilbaos pidime olema mingi 19:30 ajal. Väljasóit oli kell18. Kodust 500 m kaugusel peatas meid politsei. Autokindlustuse kontrolli kampaania. Hambaharjad jäid maha horror! Kiire sónum emale; "Palun osta 2 hambaharja!". Panime leekima lennujaama suunas. Tegelt mitte lennujaaama, kuna olime otsustanud auto lennujaama parkla asemel (75€ parkla maks) Kóige lähema hotelli juurde parkida (free, free, free!!)
Hotelli juurest vótsime takso lennujaama. Kommentaarile:" jumala hea, et see tasuta parkla siin lähedal on", saime vastuseks, et "Jah, aga kuivórd turvaline ta just on. Just hiljuti lóhuti lausa ühel taksol aken ja varastati GPS". Nojah, arvasime, et üritame järgmistel päevadel auto peale mitte móelda.
Lennujaamas check-in, taaskord saadeti mind infolauda, et :" Teie passi vaadata", ja saigi lennuki peale mindud. Üritasime esimesel lennul tukastad aga ei sellest midagi välja tulnud.
No comments:
Post a Comment