Kui Johannes haige oli siis vaatasime koos Vormel 1`te. Ütlesin et náe, vormel üks! Vomel úks vomel úks tegi Johannes järgi. Oli just vabatreening ja ainult üks masin sóitis. Äkki olis pildis kaks vormelit ja Johannes teatas "VOMEL KAKS!" Ha ha ha!
Läksime ilusal sügispäeval metsa jalutama. Kodus ráäkisin et láheme metsa ja seal on palju puid ja köik on roheline ja ikka palju puid. Johannes teatas róómsalt "PUHH!". Oops! "kas Puhh elab metsas, Johannes?" küsisin. "Jajah OKKEIIII!!!!!!!" vastas ta róómsalt.
Metsas ta muud ei teinudki kui otsis Puhhi. hakkas nii hádiselt húúdma et nagu hakkaks kohe nutma. Ja loomulikult hakkas nutma! Kasutasin vóimalust ja ütlesine t núúd hakkas Puhh kartma ja läks oma koju tuttu. Loomulikult tahtis ka Johannes Puhhi koju minna.
Kohutav! Ei julgegi enam metsa minna temaga.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment